5 asja, mida enne lepingu allkirjastamist kontrollida

Leping on kokkulepe, mille sisu loeb rohkem kui selle pealkiri. „Koostööleping“, „raamleping“ või „tellimus“ ei ütle iseenesest midagi selle kohta, kes mille eest vastutab. Enne allakirjutamist tasub alati minna läbi vähemalt need viis punkti.

1. Poolte andmed ja esindusõigus

Kontrolli, et lepingus oleksid õiged ettevõtte nimed, registrikoodid ja aadressid. Vaata äriregistrist üle, kas leping sõlmitakse õige juriidilise isikuga (mitte mõne sarnase nimega tütarettevõttega) ja kas allakirjutaja on tegelikult esindusõiguslik. Kui lepingule kirjutab alla prokurist või volitatud isik, küsi volikirja koopiat.

2. Poolte kohustuste sisu - mida täpselt tehakse ja millal

See on koht, kus enamik vaidlusi hiljem algavad. „Turundus“ või „nõustamine“ ei ütle midagi. Kirja peab saama: mis on tulemus, millised on tähtajad, mis kuulub hinna sisse ja mis mitte, kuidas mõõdetakse valmidust ja kes vastutab, kui teine pool viivitab omapoolse panusega (nt kokkulepitud tasu maksmsiega).

3. Tasumise tingimused

Millal, kuidas ja mis valuutas tasutakse? Kas on ettemaks? Millise maksetähtajaga arved väljastatakse? Kui suur on viivis? Kas hind sisaldab käibemaksu? Kas hinda võib ühepoolselt muuta ja kui pika etteteatamisajaga?

4. Lepingu lõpetamine ja etteteatamistähtajad

See on punkt, mille kohta räägitakse alati kõige vähem - ja mis loeb kõige rohkem, kui koostöö ei suju. Millistel alustel saab lepingu lõpetada korraliselt (ilma põhjuseta) ja millistel erakorraliselt? Kui pikk on etteteatamistähtaeg? Kas on kohustust maksta hüvitist, kui üks pool lõpetab varem? Kas leping pikeneb automaatselt?

5. Vastutuse piirangud, konfidentsiaalsus ja vaidluste lahendamine

Vaata hoolikalt, kas teine pool on piiranud oma vastutust ebamõistlikult madalaks (nt „vastutus on piiratud ühe kuu summaga“) - see tähendab, et suure kahju korral ei saa sa reaalselt midagi tagasi. Kontrolli ka konfidentsiaalsuskohustust, intellektuaalomandi õigusi ja seda, millise riigi õigus kohaldub ning kus vaidlused lahendatakse. „Rahvusvaheline arbitraaž Zürichis“ võib kõlada uhkelt, aga tähendab tegelikult seda, et sa ei lähe sinna kunagi vaidlema.

Boonus: mida teha, kui teine pool ei nõustu muudatustega?

Kui vastaspool ütleb, et „see on meie standardleping ja me ei muuda seda“, siis on see võib tegelikult tähendada, et hiljem vaidlemisel oled sina nõrgemas positsioonis. Sellisel juhul kaalu kas hinda tõsta, koostöö mahtu piirata või vähemalt kirjalikult (nt meili teel) fikseerida need lubadused, mida lepingusse ei võetud.

Kokkuvõte: Lepingu läbivaatamine juristi poolt maksab tavaliselt 100–300 eurot ja võtab paar tundi. See on kordades odavam kui hilisem kohtuvaidlus või kaotatud raha. Kui summa või koostöö kestus on oluline, siis see samm end ära tasub.