Kohtuvaidlus Eestis: kui palju see maksab, kui kaua kestab ja kas see on seda väärt?

„Kas ma peaksin kohtusse minema?“ on üks sagedasemaid küsimusi, mida meilt küsitakse. Aus vastus on: sõltub. Kohus on olemas selleks, et vaidlus lõplikult lahendada, kuid see on aeglane, maksab palju ja isegi võidetud kohtuasi ei tähenda automaatselt, et raha jõuab sinu kontole. Selles artiklis vaatame üle, millest kulud koosnevad, kui kaua asjad tegelikult kestavad ja millised küsimused tasub endale enne hagi esitamist esitada.

Millest kohtuvaidluse kulud koosnevad?

Kulusid on põhimõtteliselt kolm liiki: riigilõiv, õigusabi kulud ja muud menetluskulud (nt ekspertiis, tõlge, tunnistajate kulud). Nende suurus sõltub eelkõige nõude suurusest ja sellest, kui vaieldav asi on.

1. Riigilõiv. Hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub hagi hinnast ehk nõutavast summast. Väiksemate nõuete puhul on see kümnetes või paarisajas eurodes, suuremate nõuete puhul kasvab see tuhandetesse. Täpne määr tuleneb riigilõivuseaduse lisast ja seda tasub enne hagi esitamist alati kehtiva seaduse järgi üle kontrollida, sest määrad muutuvad. Oluline on teada, et kui võidad, mõistab kohus riigilõivu üldjuhul kaotanud poolelt sinu kasuks välja.

2. Õigusabi kulud. Advokaadi või juristi kulu sõltub sellest, kui palju tööd asi nõuab: hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, vastuväidetele vastamine, istungid. Lihtsa ja hästi dokumenteeritud rahalise nõude ettevalmistamine on oluliselt odavam kui vaidlus, kus pooled vaidlevad iga asjaolu üle ja vajalik on ekspertiis. Ka õigusabi kulud saab võitnud pool põhimõtteliselt vastaspoolelt välja mõista, kuid kohus hindab nende mõistlikkust ja ei pruugi kogu summat välja mõista.

3. Muud kulud. Ehitusvaidlustes on väga sage vajadus ekspertiisi järele, mis võib maksta sadu kuni tuhandeid eurosid ja mille peab tavaliselt esialgu tasuma see pool, kes ekspertiisi taotleb.

Maksekäsu kiirmenetlus - odav ja kiire tee selge võla korral

Kui tegemist on selge rahalise nõudega, mida võlgnik sisuliselt ei vaidlusta (nt tasumata arve), ei ole tavaline hagimenetlus esimene valik. Maksekäsu kiirmenetlus on kirjalik, oluliselt odavam ja kiirem menetlus, mille riigilõiv arvutatakse protsendina nõude suurusest ja on üldjuhul tunduvalt väiksem kui hagimenetluses. Avalduse saab esitada e-toimiku kaudu ja kui võlgnik vastuväidet ei esita, saad täitedokumendi kätte mõne nädala kuni paari kuuga.

Miinus on see, et kui võlgnik esitab vastuväite - ja piisab põhjendamata vastuväitest - lõppeb kiirmenetlus ja asi liigub tavalisse hagimenetlusse. Seetõttu sobib kiirmenetlus eelkõige olukorda, kus võlgnik lihtsalt ei maksa, mitte olukorda, kus pooled tegelikult vaidlevad töö kvaliteedi või kokkuleppe sisu üle.

Kui kaua kohtuvaidlus kestab?

Ajaraam sõltub asja keerukusest ja kohtu koormusest, kuid praktikas võib arvestada järgmiste suurusjärkudega: maksekäsu kiirmenetlus vastuväiteta lahendub tavaliselt mõne nädala kuni mõne kuuga. Tavaline hagimenetlus esimeses astmes kestab enamasti mitu kuud kuni poolteist aastat, keerukamates asjades kauem. Kui kaotanud pool esitab apellatsiooni, lisandub ringkonnakohtus tüüpiliselt veel umbes aasta ning Riigikohtusse jõudmine (kui kaebus üldse menetlusse võetakse) lisab veelgi.

See tähendab, et vaidlus, mis algas täna, võib lõplikult lõppeda kahe või kolme aasta pärast. Ettevõtja jaoks on see oluline: kogu selle aja on raha kinni, ressurss hõivatud ja koostöö teise poolega tõenäoliselt lõplikult läbi.

Kõige olulisem küsimus: kas võlgnikul on vara?

See küsimus jäetakse kõige sagedamini küsimata. Kohtuotsus on paberil olev õigus saada raha - selle täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja täitmine õnnestub ainult siis, kui võlgnikul on vara või sissetulek. Kui teine pool on äriühing, mille kontod on tühjad ja mis järgmisel kuul likvideeritakse, võid võita kohtuasja ja jääda ikkagi ilma nii nõudest kui ka enda kuludest.

Enne hagi esitamist tasub seetõttu teha lihtne taustakontroll: vaata äriregistrist ettevõtte majandusaasta aruanded, kontrolli, kas ettevõttel on maksuvõlg, kas selle vastu on käimas teisi kohtuasju või täitemenetlusi ja kas juhatust on hiljuti vahetatud. Kui pilt on halb, on kiire kokkulepe väiksemas summas sageli parem tulemus kui võidetud, aga täitmata kohtuotsus.

Millal kohtusse minna tasub?

Tasub, kui: nõue on piisavalt suur, et kulud oleksid sellega proportsioonis, tõendid on olemas (leping, kirjavahetus, aktid, arved); teisel poolel on vara või püsiv äritegevus; kokkuleppe saavutamine on ausalt proovitud ja ebaõnnestunud või kui asi on põhimõtteline, näiteks korduv käitumismuster, mille peatamine on ettevõttele olulisem kui üksik summa.

Pigem ei tasu, kui: nõue on väike ja kulud ületaksid võidetava summa, tõendid põhinevad ainult suulistel kokkulepetel, võlgnik on sisuliselt maksejõuetu või kui vastaspool on pakkunud mõistliku kompromissi, mis katab suurema osa nõudest kohe.

Kompromiss ei ole kaotus

Suur osa vaidlusi lõpeb kokkuleppega ja seda ka pärast kohtusse pöördumist. Kokkulepe, mis annab 70% nõudest kohe, on tavaliselt parem kui 100% nõue, mille saad kätte kahe aasta pärast ja millest lähevad maha oma kulud. Kokkuleppe saab vormistada ka kohtulikult kinnitatud kompromissina, millel on kohtuotsusega sarnane täidetavus - nii on kokkulepe ka reaalselt sissenõutav, kui teine pool seda ei täida.

Mida teha enne kohtusse minekut?

Esiteks, saada korralik nõudekiri konkreetse summa, aluse ja tähtajaga - märkimisväärne osa vaidlusi lahenebki sellega. Teiseks, korrasta tõendid: leping, hinnapakkumine, kirjavahetus, arved, aktid, fotod ajalises järjekorras. Kolmandaks, lase keegi erapooletu oma nõude tugevust hinnata, enne kui investeerid riigilõivu ja aega.

Kokkuvõte

Kohus on tööriist, mitte eesmärk. Otsus selle kasutamiseks peaks lähtuma kolmest asjast: nõude suurus võrreldes kuludega, tõendite tugevus ja võlgniku tegelik maksevõime. Kui soovid nendele küsimustele vastust enne raha kulutamist, broneeri esmane nõustamine ning hindame nõude tugevust ja ütleme ausalt, kas asja tasub kohtusse viia või on mõistlikum lahendus kohtuväline.