Millal peaks väikeettevõtja juristi poole pöörduma?

Paljud väikeettevõtjad pöörduvad juristi poole alles siis, kui probleem on juba käes ehk kui leping on allkirjastatud, töötaja on vaidlustanud koondamise, kliendile on saadetud arve, mille tasumisest keeldutakse, või Andmekaitse Inspektsioonilt on tulnud järelepärimine. Selleks ajaks on valikuid vähem ja iga samm maksab rohkem.

Tegelikkuses on õigusabi kõige väärtuslikum siis, kui seda kasutatakse ennetavalt. Lühike konsultatsioon enne olulist otsust maksab harva rohkem kui paarsada eurot, samas kui hilisem vaidlus võib minna maksma tuhandeid, rääkimata ajast, närvidest ja kaotatud klientidest.

Klassikalised hetked, kus tasub juristiga rääkida ENNE tegutsemist:

1. Uue lepingu sõlmimine olulise partneri, kliendi või tarnijaga, eriti kui teine pool esitab enda lepinguprojekti. Standardsed tüüptingimuste punktid vastutuse, viivise ja lepingu lõpetamise kohta võivad hiljem kalliks maksma.

2. Töötaja palkamine, koondamine või töösuhte lõpetamine - töölepingu seaduse formaalsete eelduste täitata jätmine (nt puudulik hoiatuskiri või vale etteteatamisaeg) võib maksta mitme kuu töötasu suuruse hüvitise.

3. Ettevõtte asutamine, osaniku vahetus või osaluse müük - põhikiri, osanike leping ja tehingu struktuur mõjutavad seda, kuidas ettevõttes hiljem otsuseid tehakse ja kes mille eest vastutab.

4. Isikuandmete töötlemise alustamine uuel viisil - e-pood, uudiskiri, videovalve, kliendiandmebaas. GDPR ei ole soovitus, vaid nõue, ja Andmekaitse Inspektsiooni trahvid on reaalsed.

5. Võlgnevus või kliendipoolne rikkumine - enne kohtusse minekut on olemas mitu odavamat ja kiiremat sammu (nõudekiri, maksekäsu kiirmenetlus), aga need tuleb teha õiges järjekorras.

Kuidas aru saada, et olukord on „juriidiline“? Hea rusikareegel: kui sa kahtled, kas mõni samm võib tuua kaasa rahalisi tagajärgi, kohustusi kolmandate isikute ees või muutusi ettevõtte struktuuris - siis tasub küsida. Parem üks lühike kõne kui pikk vaidlus.

Mida jurist sinu eest tegelikult teeb? Ei ole nii, et jurist ainult kirjutab lepinguid. Sageli on kõige väärtuslikum osa hoopis riskide selgitamine tavalises keeles: mis juhtub halvimal juhul, kui suur on see risk ja kas seda tasub üldse võtta. Nii saab ettevõtja teha teadliku ärilise otsuse, mitte pime tehingu.

Kokkuvõte: Õigeaegne nõustamine ei ole kulu, vaid investeering. Kui sul on ettevõte, mille käive ületab paarkümmend tuhat eurot aastas või kus on kasvõi üks töötaja, siis on suure tõenäosusega juba põhjust juristiga kord üle vaadata lepingupõhjad, töösuhted ja andmekaitse. Enamasti saab selle teha ühe või kahe kohtumisega - ja see rahustab pikaks ajaks.