Tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping

Töö tegemiseks sõlmitakse füüsilise isikuga kolme liiki lepingut: töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut. Kuigi kõik kolm reguleerivad töö tegemist, on nende õiguslik taust, poolte õigused ja kohustused ning kasutusalad oluliselt erinevad.

TÖÖLEPING

Töölepingu alusel kohustub töötaja tegema tööandja juhtimisel tööd, mille eest tööandja maksab töötajale tasu. Töölepingu sõlmimisel tekib töösuhe, mis annab nii töötajale kui tööandjale mitmeid õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud töölepingu seaduses.

Töötajal on näiteks õigus saada vähemalt töötasu alammäära (2024. aastal 820 eurot kuus või 4,86 eurot tunnis), 28 kalendripäeva puhkust aastas, haigushüvitist ja töökindlustushüvitist. Töötaja peab täitma tööülesandeid, järgima töökorralduse reegleid ja hoidma tööandja saladusi. Tööandjal on õigus juhtida ja kontrollida töötaja tööd ning kohustus maksta töötasu, tagada töövahendid ja korraldada töötervishoidu.

Töölepingu sõlmimisel peab tööandja registreerima töötaja töötamise registris ja maksma sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ning kogumispensioni. Lisaks peab tööandja töötaja brutopalgast kinni pidama tulumaksu.

Tööleping on sobiv lepinguliik, kui soovite palgata töötajat tegema tööd, mis on pikaajaline ning allub teie kontrollile ja juhtimisele. Seda kasutatakse enamus ametikohtadel, näiteks õpetaja, sekretär või müügijuht.

KÄSUNDUSLEPING

Käsunduslepingu sätted on nimetatud võlaõigusseaduse peatükis 35. Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ning käsundiandja maksab tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on võlaõiguslik leping ja selle alusel ei teki töösuhet - seetõttu ei kehti töölepingu seaduse sätted.

Käsundusaajal ei ole õigust saada töötasu alammäära, põhipuhkust, õppepuhkust, haigushüvitist ega muid töölepingu seadusega ette nähtud hüvesid. Tema tasu sõltub lepingu tingimustest. Käsundusaajal on õigus osutada teenust oma äranägemise järgi ilma käsundiandja juhtimiseta ja võib teenust osutada ka teise isiku abil, kui see ei ole vastuolus lepingu eesmärgiga.

Käsundusleping on sobiv, kui soovite kas pika- või lühiajalist teenuse osutamist, mis vastaks lepingus kokku lepitule. Käsunduslepingut kasutatakse näiteks juristi, raamatupidaja teenuse osutamisel või koolituse läbiviimisel.

TÖÖVÕTULEPING

Töövõtulepingu alusel kohustub töövõtja valmistama või muutma tellija asja või saavutama muu kokkulepitud tulemuse, näiteks vannitoas remondi tegemine, videoklipi filmimine ja monteerimine või kleidi õmblemine.

Töövõtuleping sarnaneb iseloomu poolest käsunduslepinguga — tellija saab nõuda, et kokkulepitud töö vastaks kokkuleppele, kuid ei saa teenuse osutamise protsessi juhtida ega eeldada, et töövõtja täidab kohustust isiklikult.

Töövõtuleping on sobiv, kui soovite osta tööd või teenust, mis on lühiajaline, konkreetne ja tulemusele orienteeritud, ei allu tellija juhtimisele ning annab töövõtjale suurema paindlikkuse ja vabaduse tööaja ja -korralduste osas.