Töölepingu punktid, mida tööandja ei tohiks eirata

Tööleping ei ole lihtsalt formaalsus, mille personaliosakond genereerib mallipõhjast. See on dokument, mille sisule tuginetakse iga kord, kui tekib küsimus tööülesannete, töötasu, töömahu või konkurentsipiirangu kohta. Vale või puudulik tööleping tähendab tööandjale reaalset rahalist riski.

Mida seadus nõuab?

Töölepingu seadus loetleb konkreetselt, mida tööleping peab sisaldama: poolte andmed, tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, töökoht, töötasu ja tasumise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja ülesütlemise etteteatamistähtajad. Kui midagi neist puudub, siis kohaldub seaduse säte, mis ei pruugi olla tööandjale soodne.

Punktid, mis jäävad praktikas kõige sagedamini unarusse

1. Tööülesannete kirjeldus - „töötaja täidab tööandja poolt antud ülesandeid“ ei ole tööülesannete kirjeldus. Kui tööülesanded on ähmased, siis on väga raske hiljem koondada põhjendusega, et töö ei sobi või et konkreetne ülesanne on ära kadunud.

2. Katseaeg - kuni 4 kuud, kuid see peab olema lepingus kirjas. Kui katseaeg puudub, siis seda ei ole ja töösuhte lõpetamine muutub oluliselt keerulisemaks.

3. Konfidentsiaalsuskohustus - töötajal on üldine kohustus mitte avaldada tööandja saladusi, kuid selle sisustamine (mis on saladus, kui kaua kohustus kestab pärast töösuhte lõppu) tuleb kirja panna.

4. Konkurentsipiirang - see on eraldi teema, siin on vaja kirjalikku kokkulepet, mis sisaldab konkreetset piirkonda, aega (kuni üks aasta pärast töösuhte lõppu) ja hüvitist töötajale, kui piirang kehtib ka pärast töösuhte lõppu.

5. Intellektuaalomandi üleminek - kellele kuulub see, mida töötaja tööajal loob (kood, disain, tekstid, kliendinimekiri)? Autoriõigusseaduse üldreeglid ei kata kõike, eriti mitte disainerite ja arendajate puhul. Kirja tuleb panna selge üleminek.

6. Ületunnitöö kord - kuidas tellitakse, kuidas kompenseeritakse (raha või vaba aeg), kes annab loa. Ilma selleta on ületunnid tööandjale rahaliselt riskantsed, eriti summeeritud tööaja arvestuse puhul.

7. Ülesütlemise põhjused ja kord - töölepingu seadus näeb ette erakorralise ülesütlemise alused (nt kohustuste rikkumine), kuid nende tõendamise korra saab lepingus selgemaks teha.

Millele juristid eriti tähelepanu juhivad?

Töölepingu juurde kuulub tavaliselt ka ametijuhend ja töökorralduse reeglid. Need on eraldi dokumendid, kuid nendele on lepingus üldjuhul viidatud ja need peavad olema töötajale enne allakirjutamist tutvustatud. Kui neid ei ole, siis ei saa nendele hiljem tugineda.

Kokkuvõte: Vaata oma töölepingute põhi üle vähemalt kord aastas ning uuenda see vastavalt seadusemuudatustele ja ettevõtte vajadustele. Uute töötajate puhul ei ole kiiruga vana malli järgi tehtud leping sinu kokkuhoid, vaid tulevane risk. Ühe töölepingu ülevaatamine juristi poolt maksab tavaliselt vähem kui ühe töövaidluse juristi tunnitasu.